Selgitusi tõlke kohta

Sisukord

HTML-versioon

Brauser

Soovitan lugeda minu HTML- ja XML-faile kindlasti Mozilla brauseritega (Firefox, Seamonkey, Iceweasel, …). Seda esiteks sellepärast, et ühelgi teisel populaarsel brauseril ei ole seni (seisuga 2017-11-09, vt. siia) veel automaatset eesti keele poolitamist (tõsi, ka Mozillal ei tööta see alati päris õigesti), ja teiseks sellepärast, et Firefox on brauser, mida ma töös ise kasutan, ja mul ei ole palju võimalusi jälgida, kuidas tulemus teistes brauserites välja näeb.

Suurus

HTML-kujul paralleeltekst mahub parajasti ära 1280 piksli laiusele ekraanile. Niipalju on tänapäeval vist juba igaühel, aga kellel ei ole, teatagu mulle oma ekraani laius ja ma tekitan kitsama, see ei ole suur vaev. (Mozilla brauseritel saab ka võtta menüüst „View → Zoom → Zoom out“, see töötab vist täitsa hästi, ainult et ka kiri läheb siis muidugi väiksemaks.)

Värvid

  • Põhitekst (autoritekst, bibliograafia, registrid)
  • Teksti osad, millele ma ei ole tõlget leidnud; registritesse viimata viidete kohanäitajad (neid ei tohiks nüüd enam olla kumbagi)
  • Kahtlased kohad, s.t. kohad, kus ma ei ole kindel, kas ma olen tekstist õigesti aru saanud, või kus ma ei ole leidnud head vastet
  • Tõlkemärkused, s.t. märkused, mis lähevad raamatusse tõlkija ja/või toimetaja(te) märkustena
  • Registritesse viidud viidete kohanäitajad
  • Teised töömärkused ja muud minupoolsed lisandused (peale registriviidete kohanäitajate), mis ei lähe raamatusse, vaid peavad edaspidise töö käigus kas kaduma või tõlkemärkusteks saama

Kõik need värvid on kasutusel paralleeltekstiversioonis; ükskeelses (eestikeelses) versioonis märkusi ja registriviidete kohanäitajaid ei ole.

Märkused

Tõlkemärkused on tähistatud numbritega, töömärkused küsimärgiga (mõlemad ülaindeksitena). Suurem osa töömärkusi on töö käigus teadustoimetaja Jaan Aru abiga kadunud; mõned, mis võiksid huvi pakkukda ka kirjastamistsükli järgmiste faaside osalistele, jätsin alles.

Autori joonealuseid märkusi raamatus ei ole.

Leheküljenumbrid

Väikesed numbrid teksti hallidel servadel on leheküljenumbrid. Põhimõtteliselt peaksid originaalteksti kõrval olema paberraamatu leheküljenumbrid ja tõlke kõrval tõlke omad, aga kuna ma viimaseid praegu ei tea, siis on nende asemel esialgu samuti originaalraamatu omad. Nendele numbritele vastavad leheküljenumbrid ristviidetes ja registrite kirjetes.

Registrikirjed

Registriviiteid on kahesuguseid; ma ei tea, et neil seni eesti (ja isegi inglise) keeles omaette nimesid oleks, seepärast nimetan neid siin, et edasine jutt selgem saaks, lühidalt punktviideteks ja jaoviideteks. Punktviited viitavad üheainsale „punktile“ tekstis, s.t. ühele sõnale või fraasile ühes kindlas tekstikohas; jaoviited viitavad teksti mingile struktuursele alajaotusele. Kohti tekstis, millele registriviited juhatavad, nimetan edaspidi ankruteks; punktviidetel on neid üksainus, jaoviidetel kaks — vastava tekstijao algus- ja lõpp-punkt.

Kõik autorite loendi viited on punktviited; aineregistris leidub mõlemat liiki viiteid. Registris endas, nagu ta mul praegu on, on kaht liiki viidete vahe näha sellest, et punktviidetel on antud ainult üks leheküljenumber, jaoviidetel numbrite vahemik. (Näiteks kirje „reference memory 67, 118–120“ kahest viitest esimene on punkt-, teine jaoviide.)

Kontrollimise hõlbustamiseks on iga lõigu eel loetletud kõik registrikirjed, mille mõne punktviite ankur paikneb selles lõigus. (Jaoviited on juba kõik kontrollitud ja paigas.)

Registrikirjete ankrud ise paiknevad iga vastavat nime või mõistet sisaldava teksti„jupi“ ees. (Tekst jaguneb mul „juppideks“ nii, et üldiselt jääb igasse juppi parajasti kas lühem lause või pikema lause osalause. Ühe jupi pikkus võib ulatuda umbes 200 tärgini, keskmine pikkus on umbes 120 tärki.)

Registreid vaadates võib tunduda, et ankruid on liiga paksult (s.t. palju korduvaid leheküljenumbreid ühe registrikirje piires), aga mõte on selles, et nii jääb igale vastavat väljendit sisaldavale leheküljele registrisse viide ka teksti lehekülgedeksjaotuse muutudes.

Aineregistri kirjed, mida ma paberraamatu registris näidatud leheküljelt ei leidnud, on loetletud punase taustaga ribal enne lõiku, millelt vastav lehekülg algab. Oletan, et põhjuseks on enamasti vead paberraamatu aineregistris.

Üldisi küsimusi

Bibliograafia

Raamatu lõpus oleva bibliograafialoendi jätsin niisuguseks, nagu ta originaalis oli, ainult korduvaid autoreid tähistavate kriipsude asemel (mis minu arvates loetavust halvendavad, eriti kuna nad on kõik ühepikkused, mistõttu nende nähtav pikkus ei ühti vastava autori nime nähtava pikkusega eelmise kirje trükipildis) kirjutasin kõik nimed välja.

Termineid ja väljendeid

Panin veebi ka aineregistri algteksti; seal on loetletud kõik originaalraamatu aineregistri kirjed koos tõlkes kasutatud peamiste vastetega. Sagedasemaid ja/või vähem ilmseid termineid ja väljendeid:

recollect, recall

Nende sõnade mõttest raamatu tekstis on lähemalt juttu lk. 19. Mõlemal on eesti keele seisukohalt mitu tähendust; püüdsin neid järjekindlalt tõlkida, esimest (mis käib episoodilise mälu kohta) olenevalt tähendusest kas „meenutamiseks“, „meenutuseks“ või „meenumiseks“ (episoodiline mälu), teist (mis käib semantilise mälu kohta) olenevalt tähendusest kas „meeldetuletamiseks“ või „meeldetulemiseks“.

information

üldisemas mõttes „informatsioon“, aga kui on juttu konkreetsest infokogumitest, mis psüühikas eri alamsüsteemide vahel „liiklevad“, siis „teave“, näiteks „jäljeteave“, „vihjeteave“, „ammutusteave“, „ekfoorne teave“ jne. Seda muuhulgas ka sellepärast, et niisuguseid sõnaühendeid on tekstis väga palju, ja kui sellistesse kohtadesse igale poole „informatsioon“ panna, siis läheb tekst väga raskepäraseks.

to-be-remembered

Originaalis kompaktne, tõlkimiseks ebamugav; kohati sobib kuidagiviisi „meelespeetav“, enamasti tõlkisin vabalt („katseisikule meeldejätmiseks antud sõnad“ vms.).

performance

Head vastet eesti keeles vist ei olegi, tõlkisin nii, nagu parajasti sobis: tihti „edukus“ või „mälukatse tulemus“, mõnikord harva „talitlus“.

access

(tegevusena) „pöördus“. Võtsin idee arvutustehnikast, kus on olemas mõiste „pöördusaeg“, mis tähendab päringu esitamisest vastuse saamiseni kuluvat aega (näiteks arvuti mälust või kõvakettalt). (Vt. näit. siia.)

percentage

Tekstis on tihti öeldud „percentage“ seal, kus jutt on lihtsalt suhtarvust või tõenäosusest: näiteks kui suhtarv on 1/2, siis ei ole vastav „percentage“ tekstis mitte 50, vaid 0.5. Sellistel juhtudel ma ei tõlkinud „percentage“ protsendiks, vaid kas „tõenäosuseks“, „suhtarvuks“, „sageduseks“ või veel kuidagi teisiti, nii nagu parajasti sobis.

recognition success/failure

13. peatükis on kaks sageli korduvat terminipaari, mis kipuvad alalõpmata omavahel segi minema: esiteks ühelt poolt „(probability of) recognition miss“ ja teiselt poolt „(magnitude/measure of) recognition failure“ (enamasti lihtsalt „recognition failure“); teiseks ühelt poolt „overall level of recognition“ (tihti ka lihtsalt „recognition“) või „recognition hit rate“ ja teiselt poolt „recognition success“. Mõlemas paaris võiksid mõlemad liikmed pealtnäha tähendada üht ja sama, tegelikult aga on kummagi paari teisel liikmel hoopis spetsiifilisem tähendus. („Recognition failure“ on defineeritud originaalteksti 280., „recognition success“ 281. leheküljel; nad on teineteise täiendväärtused, s.t. nende summa on alati 1, nagu paaride esimestel pooltelgi.) Nende terminite eksitava sarnasuse tõttu oli mul tekstist arusaamisega tõsiseid raskusi; alles teksti viimasel läbikäigul tuli mul segaduse vältimiseks hea mõte:

probatility of recognition miss mitteäratundmiste sagedus/tõenäosus
recognition failure mitteäratundmisindeks
overall level of recognition, recognition hit rate (õigete) äratundmiste sagedus/tõenäosus
recognition success äratundmisindeks

Pärast nende „indeksite“ tarvituselevõttu kadusid mul 13. peatükis arusaamisraskused nagu nõiaväel, ja ka mõistete loogiline sümmeetria on nüüd terminitest otseselt näha.

(muud)

access ligipääs; (tegevuse kohta) pöördus
actualization aktiveerumine
(experimental) condition (katse)variant
conscious awareness teadvus
cue vihje
encoding specificity kodeerimis -ja ammutuskonteksti ühilduvus; kontekstide ühilduvus
episodic/semantic distinction episoodilise ja semantilise mälu eristus
framework mudel
memory store mälusalv
mental vaimne; mõtteline; psüühiline
organization korrastus
pre-experimental eelkatseline
recognition failure (of recallable words) (meeldejäetud sõnade) mitteäratundmine
recollective experience subjektiivne mälestus; meenumistunne
retrieval ammutamine, ammutus
stochastic independence statistiline sõltumatus
subjective veridicality tõesustunne
veridicality tõelevastavus

Autor: Toomas Rosin

Kuupäev: 2018-01-04 Thu 15:15

Emacs 24.4.1 (Org mode 8.2.10)

Validate