Raskus: inglise keeles loomulik konstruktsioon „iseseisev omadussõna“ (ma ei tea, kuidas selle asja õige nimi on), s.t. määrava artikliga omadussõna nimisõna funktsioonis (nagu ​the physical​, tähendusega umbes nagu „{kõik}​/​{see, mis on} fü​üsi(ka)line“) eesti keelde ei sobi, kui mitte arvestada mõningaid eriolukordi, nagu näiteks „ühendada meeldivat kasulikuga“, „rikkad ja vaesed“, „haige“ ​[n.]​. Peamiselt puudutab see raskus ühendit ​supervenient on the physical​, mille vasteks „füüsilise suhtes superventne“ või „füüsikalise suhtes superventne“ ei sobi ju sugugi, mistõttu ma olen pannud vasteks „füüsika suhtes superventne“, mis ei ole samuti hea, aga ta ei ole vähemalt nii halb.

(Analoogiline nähtus on olemas ka vene ja saksa keeles, kus omadussõna kesksoovorm (saksa keeles koos artikliga) võib olla nimisõna funktsioonis: ​физическое​, ​феноменальное​ jne.; ​das Psychologische​, ​das Physische​ jne.)

Iseseisvate omadussõnadena esinevad tekstis veel ​the microphysical​, ​the phenomenal​, ​the psychological​; olen neid tõlkinud mitut moodi, näiteks „fenomenoloogiline maailm“, „psühholoogilised nähtused“ jne.

Kas „reduktiivfunktsionalistlik“ ja „reduktiivmaterialistlik“ või „reduktiiv-funktsionalistlik“ ja „reduktiiv-materialistlik“? Minul on praegu ilma.

— Enamasti on üsna ilmne, kas panna ​physical​ vasteks „füüsiline“ (s.t. „kehaline; looduslik, materiaalne“; näiteks „füüsiline süsteem“, „füüsiline ruum“) või „füüsikaline“ („füüsikateadusse puutuv“, näiteks „füüsikalised omadused“, „füüsikaline seisund“). Aga mitte alati.

Olen sõnastanud mõningaid tarbetult keerulisi definitsioone lihtsamateks ümber — enamasti loobudes mõnest ülearusest tähistusest. (Loodetavasti ei ole mõte seetagajärjel kannatada saanud.) Kõik need kohad on tähistatud sõnaga „omavolitsesin“, nii et nad on (tõstupimeda) tekstiotsinguga leitavad, ja kõigil peale ühe, kõige keerulisema, olen allmärkuses välja pakkunud ka omavolitsemiseta variandid. Olin esialgu kahevahel, kas jätta põhiteksti omavolitsemisega või omavolitsemiseta variandid, aga kuna ma kõige keerulisemat juhtumit (jaos 9.2) ei suutnudki originaalitruult sõnastada, nii et ma tulemust ise ka lugeda suudaksin, siis jätsin põhiteksti omavolitsemisega variandid. Kui keegi targem suudaks leida tollele kõige keerulisemale juhtumile originaalilähedase sõnastuse, siis võiks ka kõik teised allmärkustes pakutud originaalilähedased variandid viia põhiteksti.

„-iaanlik“- ja „-iaan“-tuletised on eesti keeles muidu käibel küll („hegeliaan“, „kantiaan“, „kartesiaanlik“) ja neid oleks kohati kasu ka siin (nii ebapäraselt kui nad eesti keeles kõlavadki, piiritlevad nad mõtet mõnikord siiski selgemini), aga mõnest nimest on neid väga ebamugav tuletada. Näiteks: kuidas oleks eesti keeles ​Humean​? „Humeaanlik“? „Hjumiaanlik“? — ​Russellian​ vasteks olen pannud „Russelli“ või „russelllik“ (mis mõjub oma kolmekordse l-tähega veidi kentsakalt); võib-olla oleks „russelliaanlik“ siiski parem? Samas „kartesiaanlik“ ​Cartesian​ vastena mulle vastu ei hakka, olen nii ka tõlkinud.